EESTI DEMOKRAATIA-
INNOVATSIOONI ÖKOSÜSTEEM
KES ARENDAVAD DEMOKRAATIAT?
Kaardistasime 2024 alguses tegijaid, kes Eestis tegutsevad selle nimel, et demokraatiat teaduspõhiselt ja süsteemselt uuendada. Demokraatia innovatsioonina käsitleme mõtestamise-valideerimise-institutsionaliseerimise loogilist tsüklit, kus 1) kõigepealt peaks toimuma teaduspõhine mõtestamine, mis annab kindlama aluse uute ideede väljapakkumisele; 2) seejärel toimub ideede avalikuks valideerimiseks arutelu ja eri viisidel katsetamine; 3) ning alles siis kui üks idee on läbi käinud põhjaliku teadusliku ja avaliku kaalutlemise protsessi, võiks see saada osaks meie institutsioonide toimimisest. See on vaid üks viis, kuidas demokraatia innovatsioonist mõelda ja kindlasti mitte ainus.
Selle lähenemise idee on, et elujõuline ökosüsteem – kus igas etapis on hulk erinevaid tegutsejaid ja lähenemisi – annab parimad eeldused selleks, et tekiksid ja jõuaksid rakendusse läbimõeldud ideed ning seekaudu jõuaks samm-sammult meie demokraatia uuele tasemele.
DD Demokraatiakeskuse eesmärk on arendada seda ökosüsteemi, püüdes koos partneritega tuvastada lüngad tsüklis ning need täita uute tegevuste ja tegutsejatega.
ÖKOSÜSTEEMI SEIS 2024
ALUSTEADUS
RAKENDUSTEADUS
AVALIK ARUTELU
KATSETAMINE
INSTITUTSIONALISEERIMINE
PIDEVALt TOIMUB
Poliitikateooria ja poliitiline filosoofia.
Eesti õiguse ja õigusteaduse ajalugu ning rahvusvaheline ja Euroopa õigus.
Rahastab teatud mahus ka demokraatia alusteaduse projekte.
Teaduste Akadeemia alt tegutsev sihtkapital rahastab ja toetab riigiõiguse-alast teadust eri viisidel.
Eesti õiguse ja õigusteaduse ajalugu ning rahvusvaheline ja Euroopa õigus.
Sotsiaalteaduslikud rakendusuuringud, võrdlev poliitika, Balti uuringud, valitsemine ja avalik haldus, e-valitsemine ja digitaalsed teenused
Riigiteadused, rahvusvahelised suhted ning tuleviku-uuringud, õigusteaduse, sotsioloogia, demograafia ja sotsiaaalkaitse.
Valitsemise ja riigijuhtimise mudelid ja praktikad globaalses võrdluses; e-valitsemine ja ühiskondade digitaalne transformatsioon: andmestumine, digiajastu avalikud teenused ja riigi ja kodanike suhtes.
Teaduste Akadeemia alt tegutsev sihtkapital rahastab riigiõiguse alast uurimistööd, annab välja aastaraamatut ja tellib analüüse.
Tellivad suures mahus erinevaid uuringuid, millest mingi hulk on osaliselt demokraatiaalased. Ministeeriumites mängivad teadusnõunikud selle osas olulist rolli.
Programmi RITA+ kaudu suurendatakse avaliku sektori võimekust sh teadus- ja arendustegevuse tulemuste integreerimisel poliitikakujundamisse ning ühiskonna väljakutsete lahendamisse.
OECD, EL jt teevad rahvusvahelisi võrdlevaid uuringuid, mis ka Eestit kajastavad. Innovatsioonifondid nagu Sitra ja Nesta uurivad demokraatia-arenguid ja trende, loovad poliitikasoovitusi. V-Dem annab välja rahvusvahelist demokraatia-indeksit.
Erakondades on pidevalt selliseid poliitikuid, kes ka demokraatia ja selle arendamise teemat oluliseks peavad ning sel teemal avalikku arutelu peavad.
Põhiseaduskomisjonis, aga ka teistes komisjonides toimub regulaarselt arutelusid demokraatia enda ja selle arendamise üle.
Kaks korda aastas ilmuv parlamendi ajakiri kajastab teiste teemade seas aegajalt demokraatia-teemasid teadlaste või mõttekodade eestvedamisel.
Käsitleb riigiõiguse olulisemaid probleeme või pühendab toimetus numbri tervikuna konkreetsele õigusvaldkonnale.
Kõik need institutsioonid toovad mh avalikku arutellu demokraatia toimimisega seotud muresid ja lahenduskohti oma iga-aastaste ülevaadete või kõnede käigus.
Kohtuotsustele lisaks annab soovitusi nt Riigikogule, kuidas paremini demokraatiat arendada.
Vabaühendus, kes juhib pidevalt tähelepanu avatud valitsemise ja demokraatia arenguvajadustele.
Vabaühendus, kes oma väheste ressurssidega arendab pidevalt (digi)demokraatiat.
Katsetab koolidemokraatia (kaasav eelarve koolides), dialoogikultuuri ja muid demokraatia-arendusi.
Põhiseaduskomisjonis käsitletakse demokraatia innovatsiooniga seotud ettepanekuid ja ideid.
AEG-AJALT TOIMUB
August Rei nimeline stipendium üliõpilastöödele, mis keskenduvad parlamendi, parlamentarismi või esindusdemokraatia teemadele.
Annab iga 2-3 aasta tagant välja Eesti inimarengu aruannet, mis sisaldab mingil määral demokraatia arendamise soovitusi.
August Rei nimeline stipendium üliõpilastöödele, mis keskenduvad parlamendi, parlamentarismi või esindusdemokraatia teemadele.
Pakub avaldamisruumi demokraatia mõtestamise ja arendamisega seotud arvamustele ning teadustöödele.
Kultuurileht pakub avaldamisruumi demokraatia mõtestamise ja arendamisega seotud arvamustele.
Pakub avaldamisruumi demokraatia mõtestamise ja arendamisega seotud arvamustele ning teadustöödele.
Pakub avaldamisruumi demokraatia mõtestamise ja arendamisega seotud arvamustele ning teadustöödele.
Eestis on väike hulk inimesi (Tõnis Saarts, Külli Taro jne), kellelt meedia pidevalt kommentaare küsib ning kes räägivad demokraatia arendamise vajadusest ja võimalustest. PoliitikaGuru kommentaatorid lahkavad ise päevakajalisi demokraatia-teemasid.
Katsetavad demokraatia-uuendusi – kaasav eelarve, dialoogivõtted, rahvakogud jne.
Toetavad ja viivad ellu erinevaid katsetusi, millest mõned on seotud demokraatia innovatsiooniga.
Muude teemade kõrval katsetab innovatiivsete meetodite kasutamist demokraatlikes otsustusprotsessides.
Viib läbi demokraatia-uuenduse katsetusi (nt rahvakogud), kui neile on tellimusi või muid rahastusvõimalusi.
Edendab riigiõiguse arendamist.
Riigikantselei strateegiabüroo katsetab ja juurutab mitmeid uuendusi, nii ministeeriumides tegutsevate kaasamiskoordinaatorite, avatud valitsemise partnerluse kureerimise kui ka Vabariigi Valitsuse tegevuse toetamise kaudu. Lisaks jagab avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmiseks ja avatud valitsemiseks toetusi (ARVAK-komisjon).
Seab kodanikuühiskonna strateegilisi sihte ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu rahastab nende elluviimist.
ON VÕIMEKUS
Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes, suunates seeläbi rahvusliku teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi arengut.
Saaks seirata demokraatia seisu ja demokraatia arengut. Keskus on ainuke organisatsioon Eestis, kes arenguseiret põhitööna teeb.
Omab võimekust uurida demokraatia innovatsiooni, kui oleks vastavaid tellimusi/hankeid.
Omab võimekust uurida demokraatia innovatsiooni, kui oleks vastavaid tellimusi/hankeid.
Omab võimekust tõstatada ja läbi viia avalikke arutelusid demokraatia üle, vajaks selleks süsteemsemat rahastust antud teema osas.
Omab võimekust tõstatada vabakonna seest mh ka rohkem demokraatia-arenduse jaoks olulisi teemasid.
Kantseleis on inimesi, kes leiavad, et demokraatia-uuenduste juurutamist oleks rohkem vaja, aga hetkel pole vastavat mandaati ega ka võimekust (ressursse).
Eeskätt põhiseaduskomisjonis saaks toimuda tänasest palju aktiivsem töö demokraatia uuendamisega, aidates kaasa valideeritud ja katsetatud uuenduste süsteemseks muutmisele. Olgu uuendusteks rahvaalgatusõigus või parlamendi enda töökorraldus või midagi muud.
MIS SAAB EDASI?
2024. aastal tehtud kaardistus on esimene hetkeolukorra läbilõige. Siin pole kogu tõde, aga hakkab tekkima terviklikum pilt olukorrast. Selle pildi järgi jätkub töö, et pildil olevaid nõrku kohti tugevdada, lünki täitma hakata ning tegevustevahelisi seoseid tugevamaks teha.
DD Demokraatiakeskus jätkab Eestis koosloomeliselt selle pildi täiendamist ning koostöötegevuste vedamist arendusprojektide käivitamiseks. Samal ajal jätkab Keskus tööd ka rahvusvahelisel suunal, et kogu Läänemere piirkonnas taolised kaardistused sünniksid ning ühiseid arenduskohti oleks võimalik hakata leidma ja lahendama.
