Mis on rahvakogu?
Rahvakogu on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus. Kuna rahvakogu lähtub parimast teadusest, kasutab kollektiivset tarkust ning jõuab ühismeelele, on see kodanikke ja kogukondi võimestav otsustusviis.
Rahvakogu aitab kaasa sellele, et igapäeva-elanike hääled on ühiskonnaelu kujundamises esindatud. Igal elanikul on võrdne võimalus rahvakogusse sattuda, sest osalejad valitakse juhuvalimi alusel.
Rahvakogusid peetaksegi demokraatiauuendajate seas üheks mõjusamaks formaadiks, kuna kollektiivse tarkuse jõul on leitud lahendusi paljudele pikaajalistele või esmapilgul tupikseisus tunduvatele ühiskondlikele teemadele.
Maailmas toimub rahvakogusid aina enam avaliku sektori tellimusel kliimameetmete üle otsustamiseks, linnades elukeskkonna parandamiseks ning ka koolides, muuseumides ja teistes haridusasutustes pehmematel teemadel. Püsiv rahvakogu on näiteks Pariisi linnas, kus mini-Pariis koostas hiljuti määruse kodutuse ennetamiseks ja leevendamiseks megalinnas. Brüsselis ja Milaanos seirab alaline rahvakogu linna kliimapoliitika elluviimist. Rahvakogu kasutatakse ka rikkuse ümberjagamisel: nt Austrias erafondi rahade suunamiseks ja Norras naftarikkuse suunamise üle otsustamiseks.
Euroopa Liidus on rahvakogud (citizen panels, citizen forums) muutunud püsivaks viisiks, kuidas olulistel teemadel igapäeva-kodanikke otsustamisse kaasata. Sel aastal on toimunud rahvakogu euroliidu eelarve teemal, tulemas on noorte rahvakogu elurikkuse teemal ning seejärel põlvkondadevahelise sideme teemaline rahvakogu.
VARASEMAD RAHVAKOGUD EESTIS
Eestis on rahvakogu korraldatud viiel korral, riiklikul tasandil ühel korral. Varasemad rahvakogud on käsitlenud Tallinna rohealasid kliimamõjude leevendamisel (2023), säästvat liikuvust Tartus (2022), noorte hinnangut Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (2021), metsandust (2019) ning erakondade rahastamist ja valimisi (2013 Rahvakogu).
Ida-Viru noorte kliimakogu andis sisendit õiglase ülemineku kavasse ning tõi maakonna noorte hääle vastavasse komisjoni Rahandusministeeriumis. Tartu kliimakogu andis linnale väärt ettepanekuid liikluse rahustamiseks ning elurikkuse hoidmiseks linnakujunduses ja -hoolduses. Tallinna rohelise pealinna rahvakogu andis linnavalitsusele tugeva mandaadi jätkata rohealade ühendamist, kaitsmist ja ühendamist. Tänu 2013. aastal toimunud rahvakogule tekkis meil rahvaalgatusõigus parlamendile ja lihtsustus erakonna loomine.
ROHELISE PEALINNA
RAHVAKOGU (2023)
Olles Euroopa Roheline Pealinn, katsetas Tallinn 2023. aasta oktoobris ja novembris esmakordselt kliimateemalist rahvakogu kui uuenduslikku kodanike kaasamise viisi. Tallinna rahvastikust läbilõike moodustanud 45 elanikku kogunes viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, et arutada selle üle, kuidas muuta pealinna rohealad kutsuvaks tervikuks. Rahvakogu toimus eesti, vene ja inglise keeles.
Tartu kliimakogu (2022)
2022. aasta aprillis-mais toimus Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal. Osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast (nn mini-Tartu), kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt.
Tartu kliimakogu päevad said disainitud nii, et individuaalne arvamus ja kogemus rikastus rühmaaruteludes ning muutus lõpuks kollektiivseks ettepanekuks. Kliimakogus osalejad panustasid elanikena oma elukogemuse ja väärtustega, neilt ei eeldatud eksperdiks olemist ega selleks muutumist.
VARASEMAD RAHVAKOGUD EESTIS
Eestis on rahvakogu korraldatud viiel korral, riiklikul tasandil ühel korral. Varasemad rahvakogud on käsitlenud Tallinna rohealasid kliimamõjude leevendamisel (2023), säästvat liikuvust Tartus (2022), noorte hinnangut Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (2021), metsandust (2019) ning erakondade rahastamist ja valimisi (2013 Rahvakogu).
Ida-Viru noorte kliimakogu andis sisendit õiglase ülemineku kavasse ning tõi maakonna noorte hääle vastavasse komisjoni Rahandusministeeriumis. Tartu kliimakogu andis linnale väärt ettepanekuid liikluse rahustamiseks ning elurikkuse hoidmiseks linnakujunduses ja -hoolduses. Tallinna rohelise pealinna rahvakogu andis linnavalitsusele tugeva mandaadi jätkata rohealade ühendamist, kaitsmist ja ühendamist. Tänu 2013. aastal toimunud rahvakogule tekkis meil rahvaalgatusõigus parlamendile ja lihtsustus erakonna loomine.
ROHELISE PEALINNA
RAHVAKOGU (2023)
Olles Euroopa Roheline Pealinn, katsetas Tallinn 2023. aasta oktoobris ja novembris esmakordselt kliimateemalist rahvakogu kui uuenduslikku kodanike kaasamise viisi. Tallinna rahvastikust läbilõike moodustanud 45 elanikku kogunes viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, et arutada selle üle, kuidas muuta pealinna rohealad kutsuvaks tervikuks. Rahvakogu toimus eesti, vene ja inglise keeles.
Tartu kliimakogu (2022)
2022. aasta aprillis-mais toimus Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal. Osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast (nn mini-Tartu), kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt.
Tartu kliimakogu päevad said disainitud nii, et individuaalne arvamus ja kogemus rikastus rühmaaruteludes ning muutus lõpuks kollektiivseks ettepanekuks. Kliimakogus osalejad panustasid elanikena oma elukogemuse ja väärtustega, neilt ei eeldatud eksperdiks olemist ega selleks muutumist.
MENÜÜ:
KONTAKTINFO:
E-mail: rahvakogud@dd.foundation
Aadress: Raekoja plats 1, Tartu; Telliskivi 60a, Tallinn
